sügisball
käisin eile täiesti tühja lehe ja ilma mingisuguste ootuste-eelarvamusteta vaatamas. lugenud ’sügisballi’ ma ei olnud, ühtegi arvustust ka mitte. niisiis.
film oli sitt, pask ja kusi. kõik selles filmis oli klišee. kõikide artsy-fartsy filmide, aga eriti muidugi eesti filmide üks suur klišee. mitte ühegi tegelase käitumine ei olnud absoluutselt mitte mingit moodi motiveeritud. nad ei olnud isegi multikategelased, nad olid kujud, mis lihtsalt tegid midagi, millel ei olnud mõtet. ja enamus filmist oli muidugi vaikimine, aga kui keegi ka suu lahti tegi, siis oli dialoog absurdne ja ülehelindatud.
samas oli igas kaadris toimuv ometi etteennustatav. soomlane sõi, siis tegi muidugi suitsu ja pani oma affi tõmblema. šveitser ajas paljana peegi ees habet, mis automaatselt tähendas ka kubeme šeivimist. kui laval on püss, peab sellest ka pauku tegema.
kõige hullem ongi vist see, et tehakse mingeid mõttetuid asju, ja sa ikka tead mis juhtuma hakkab.
kaameratöö – värisev, mõttetud tühjad ja ebavajalikud kaadrid, klišeed. kui palju võib sellised filme teha, vaadata? kas küllastust ei teki? oleks ma seda kodus vaadanud, siis ma ei tea kas ma vastu oleks pidanud. samas olen ma ka puhtast masohhismist coelho ‘alkeemiku’ läbi lugenud, nii et inimese võime kannatada ja iseendale kannatusi põhjustada on ikka suur ja lai. nagu venemaa.
kuskil keskel, kui tüdimus ei olnud veel väga suur, mõtlesin et seda filmi võiks koos sõprade, ohtra alkoholi ja kommenteerimisega vaadata, aga isegi see võib tüütuks kiskuda.
isegi muusika oli üleni klišee. täpselt nagu sellisest filmist ootaks. ja sven grünbergi ‘balli’ kasutamine lõpus vihastas mind.
üldse see film vihastas mind.
nagu mismõttes? võtame või alguses selle kägistamisstseeni. ilmselgelt ei kägistanud mati naist päriselt. naine suutis karjuda, rääkida, sülitada. kui sul on kõri kinni pigistatud, siis heal juhul suudad sa ainult kähiseda. nii et see kägistamine oli tehtud ainult kaamera jaoks. sa olid kogu filmi jooksul teadlik, et see on film. mingit sisseelamismomenti ei tekkinud. sa vaatasid ekraanile ja mõtlesid et milleks.
rumal rumal film.
Filed under: film | 22 Comments
-
-
last.fm
nüüd mulle meenub ka, et see kägistamisvärk oli halvasti tehtud.
ja see ebastaatiline pilt ja ülehelindamine ajavad mind eesti filmide puhul juba pikemat aega närvi.
pähh, ja ma ootasin, et virmaliste “naer” on vähemalt parajasse kohta paigutatud. aga ei.
ainuke okei asi selle filmi juures vist ongi treiler (nägin just telekast). sinna sobis see laul küll
Tore lugeda ka jahedamat arvamust. Endal veel nägemata.
käisin ka eile. operaatoritöö oli pask. somm oli normaalne vend… muud nagu ei oskagi öelda
ma käisin ka vaatamas, nüüd on auk.
muidu üldiselt nõustun siinkirjutatuga, aga vb olen liiga vähe (häid) filme vaadanudja wannabe-fotopede, et vaatasin seda nagu järjest tulevate fotodena ja ilastasin ebatsensuurselt “tahaks ka selliseid pilte teha”
Olles lugenud su suurepärast arvustust, tekkis mul tahtmine seda filmi näha. Et kas tõesti saab üks asi olla nii halb (mitte et ma oleksin sellest filmist midagi erilist oodanud!). Inimestele ikka tõesti meeldib endale kannatusi põhjustada
Olles näinud samade tegijate “Sügisballi” ja lugedes seda arvamust siin, tundub, et ma tahan seda filmi väga näha.
oot sorri aga sa pead selle lause kuidagi ümber sõnastama
film on ju maitse asi. noh aeglane tempo ei meeldi, mis veel? et taavi peksis komöödialavastaja vigaseks äkki? no täidsa vittus-ju, sest kõigile meeldivad komöödiad! no ja naist kägistati, sest ta keppis kellegi teisega ja ei viitsinud matit armastada. tra kui igav, ei tapetudki naist ära.
et nagu… igast filme on olemas ja igast zhanrist. eesti film ei ole zhanr eksole, ja kui oleks, siis selle filmiga on see zhanr jõudnud oma tipp-väljapeetuseni. ütleme nii.
filmil ja filmil on zhanrivahe, maitsel on maitsevahe. nagu jazzi ei saa kõrvutada metaliga, ei saa pöffi filme kõrvutada holliwoodi madinaga, ega bridzhi musta notsuga.
püüan jääda viisakaks ja lõpetan siinkohal.
Ei kähise sa midagi, kui korralikult kägistatakse. Paraku.
torbik: ise kirjutad, et ‘film on ju maitse asi’. ja millest muust ma siin OMA BLOGIS kirjutaksingi kui OMA MAITSEST.
nii et suht mõttetu kommentaar sinu poolt ju, kas sa ei arva?
aabram: selle pärast kirjutasingi ‘kui sul on kõri kinni pigistatud, siis HEAL JUHUL suudad sa ainult kähiseda’
ok, läks valesti jah, sõnastan ümber. Tahtsin öelda – olles näinud samade tegijate “Tühiranda” ja lugedes seda arvamust siin, tundub, et ma tahan seda filmi väga näha.
silver: ei arva, suht mõttetu on oma rumalat maitset eksponeerida:
ja su plogi on sitt pask ja kusi
ja see vihastab mind.
pfff
maitse on maitse asi. nahhui sa loed siis
torbik ja silver, teie vastastikune arusaamade kallal võtmine on päris koomiline, pean ma mainima.
peace silks
Ma arvan ka, et sul pole rumal maitse. Pole mõtet mingit asja kiita aint sellepärast, et see on omade tehtud.
Muide, see film tuleb mingi aeg telekast ka. Võiks jah ohtra alkoholiga vaadata ja kommenteerida.
pff, “omade” pidi jutumärkides olema
ma pole sügisballi näinud ega kavatse ka vaadata (eesti filmidega head kogemused siiani puuduvad), aga siinkohal ma tahaks meelde tuletada kellegi (ei mäleta kelle) mõtteavaldust, et eesti film on nagu oma sitt, ikka vaatad ju.
no ja sealt edasi on juba iseasi. et mõnele tõesti meeldib.
mulle küll meeldis see film.
mu meelest eristus küll teistest eesti n-ö filmidest
umbes nagu onu bella eristub kogu ülejäänud eesti 90-ndate diskost.
oleneb mis nurga pealt asjale läheneda nah
Täna sai näha televisioonist filmi “Sügisball”.
Juhtusin vaatama ilma, et oleksin sisuga tutvunud.
See film iseloomustas hästi mõningate eesti inimeste elu.
Muidugi, oli filmis nii mõndagi liialdatud, kuid oluliste hetkede esile toomiseks on see vajalik, muidu jääksid need sootuks nägemata ning ei kujundaks piisavalt hästi soovitud muljet.
Vaatasin justkui mõne inimese eesti inimese elu kõrvalt, nähtamatu ja vaikse olevusena, omades ohutut võimalust vahelduseks naerda, valjuhäälselt arutleda ilma, et keegi mind kuuleks.
Ei kommenteeri filme tihti, kuid nendel, mille jaoks aega leian, on mulle sügavam mõju.
Väärt film, tasub vaadata.